Bruksism on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine.
Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid.
Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma.
Hammaste kulumine
Bruksismi tõttu kuluvad hambad nii, et need paistavad pealt lamedad. Eriti märgatav on see siis, kui esihambad on ühekõrgused – justkui oleksid maha viilitud.
Hammaste lagunemine
Edasisel kulumisel tekivad esihammaste servadesse ja tagahammaste nurkadesse mikropraod ja lõhed, mida röntgenpilt ei näita. Neid on võimalik avastada vaid intraoraalse ülesvõtte suurendamisel. See on väga oluline, kuna lõpuks selliste pragudega hambad killustuvad ja lagunevad.
Pärast killu eraldumist läheb sageli vaja juurekanali ravi, sest killu eraldumiskohast pääsevad bakterid juurekanalile hästi ligi ning nakatavad selle.
Hammaste tundlikkus
Tekib hammaste valulikkus ja/või külmakartlikkus.
Igemepiiri taandumine
Enamasti usutakse, et igemepiir taandub ja hambad “muutuvad pikemaks”, seoses vananemisega, liiga kõva hambaharja kasutamisega ning igemehaiguste esinemisega. Tegelikult võib aga põhjus seisneda liiga suures abrasioonis, mida hambaid teineteise vastu hõõrudes aastate jooksul tekitatakse. Suurte pingete tõttu kulub hambakaelalt kaitsev emailikiht maha ning paljastub tumekollane dentiinikiht, mis on kaariesele ja infektsioonidele väga vastuvõtlik ning teeb hambad väga tundlikuks.
Hammaste loksumine
Hambad hakkavad loksuma tänu sellele, et neile mõjub pidevalt edasi-tagasi painutav jõud. Samamoodi hakkab nael loksuma, kui seda seinast välja püütakse tõmmata.
Peridontaaltaskute teke
Mõnikord ei hakka hambad lihtsalt loksuma, vaid neid ümbritsev luukude hakkab taanduma ning tekivad nn periodontaaltaksud.
Luuvallide teke
Mõnel inimesel ei esine mitte luukoe kadu, vaid vastupidi – igemetest mõlemale poole hakkab kasvama lisaluu, et hambaid toetada.
Põskede ärritus
Igemete ja põse vahele tekkiv kõva lisakude näitab millises kohas on hammaste vaheline surve kõige suurem. Sellel alal tekib põse limaskestade ärritus ning inimene hakkab üha sagedamini endale põske hammustama, mis tekitab põsele armistunud koed.
Peavalu
Lihasvalu asemel võib bruksist (eriti pärast ärkamist) tunda peavalu.
Alalõualiigese probleemid, valusad lihased
Kui lõualihased on pidevas ülepinges, muutuvad need valusaks täpselt nagu kõik teised lihased üleliigse pingutuse või treeningu korral.
Visiidi käigus kontrollib hambaarst lisaks hammastele automaatselt ka igemete seisukorda, mis võib anda vihjeid algavast bruksismist. Diagnoosi kinnitamiseks vaadeldakse hambaid ja igemeid mitme järjestikuse visiidi jooksul. Väikemate probleemide korral õpib patsient oma keelt, huuli ja lõualihaseid õigesti lõdvestama ja hoidma.
Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis enamasti teeb hambaarst (laseb hambalaboris teha) selle vältimiseks spetsiaalse akrüülist hambakaitse, mida bruksist peab kandma öösiti.
Hambakaitse takistab hammastel öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuid õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda.
Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest “veendunud” krigistaja surub oma hambaid ka päevasel ajal, kui ta hambakaitset ei kanna. Seega on hambakaitse üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda.
Pikaajalisel kandmisel võib selline hambakaitse tekitada isegi ortodontilisi probleeme (esihambad ei ulatu enam kokku).
Ka suhkru liigtarbimine paar tundi enne uinumist võib hammaste krigistamist suurendada, mistõttu ei tohiks suhkrut tarbida 6 tundi enne magama minekut. Selle asemel tuleks võtta kerge proteiinirikas eine.
Üks alternatiivmeetodeid bruksismist vabanemises peitub inimese autosugestioonis, mida viiakse läbi koos psühholoogiga.
See aitab inimesel aja jooksul liigpingetest vabaneda ning nii kaob ka vajadus oma hambaid krigistada ning tugevalt kokkusurutuna hoida.
Meie tervisekeskuses on olemas professionaalsed psühholoogid, kes saavad sel teemal abiks olla.
Telefon: +372 333 1100
E-post: registratuur@corrigo.ee
